NR 5 (108)

MAI 2003

Superema Merike Kull

Valla noorimad vastuvõtul

Emadepäeva kevadkontsert

Liisi Tegelmann täitis küüni

Maikuu sündmustest lühidalt

In memoriam Ermil Allik

Teede hooldusest ja hoiust

Mida teha karuputkega juunis?

Heakorrapäev

Vallavalitsuses

Ohtlikud jäätmed kokku!

Tähelepanu!

SAPARDi toel saab kaevu või tee

Palamuse Turismiinfokeskus

Kes soovib lammutada?

Viljar Vallimäe neljandat korda Eesti meister

Ülekaalukas võit kevadkrossilt

10 Olümpiastarti maakondlikku sarja juhib Palamuse Gümnaasium

Ajalooline leid Kudina lähistelt

Tsirkus tuli Palamusele

Ülevaade nelja kuu kuritegevusest maakonnas

ÜRITUSED vallas

Palamuse maanteejooksu võitsid Sven Viks ja Mirjam Heinmann

SUUR PEREPÄEV

JALGPALLITURNIIR

Palamuse rahvas!

Tulge kokku!

Raamatu- ja internetihuvilised!

Too tungraud tagasi!

Tulge tervisepäevale!

ÕNNITLEME HÄLLILAPSI

MÄLESTAME

SÜNDISID PISIPÕNNID!



NR 5 (108)

MAI 2003

Superema Merike Kull

"Meie ema ei ole lihtsalt ema, vaid Superema. Juba väikesest peale imestan, kuidas ta kõike jõuab. Ta suudab silma peal hoida sajahektarisel talul, iga päev hoolitseda suure piimakarja eest, kaks korda nädalas kasvatada lasteaialapsi ning siis veel hoolida oma nelja lapse käekäigust.

Ma palun teid kogu südamest, andke sel aastal Aasta Ema tiitel minu emale, sest maailmas ei ole kedagi, kes seda rohkem vääriks. Ehk nagu ütles mu vend: talle sobivad kõik head sõnad ülivõrdes."

Nii kirjutas oma kirjas Eesti Naisliidule Viru Üksik-jalaväepataljonis aega teeniv Vaidavere noormees Rasmus Kull. Naisliidu juhid eesotsas riigikogulase Siiri Oviiriga lugesid tema kirja, kuulasid Palamuse-mail natuke maad - ja täitsid Rasmuse soovi, st kuulutasid paljude kandidaatide hulgast Aasta Emaks 2003 tema ema Merike Kulli. Ja kes Kulli-peret, nende nelja last - Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis magistriõppes viibivat Triinut, Eesti Põllumajandusülikoolis õppivat Margust, Rasmust ja Palamuse Gümnaasiumis õppivat Kärt-Katrinit -, nende talutöid ning kultuuri vallas tegutsemist teavad, need kinnitavad, et õigemini Naisliit toimida ei saanudki.

Emadepäeval viibisid Merike, Peedu, Kärt-Katrin, Rasmus ja Margus Kull (Triinu oli parasjagu Itaalias pianistide konkursil) Estonia kontserdisaalis pidulikul emadepäevakontserdil, kus president Arnold Rüütel Merikesele Aasta Ema hõbesõle üle andis. Hiljem osales Merike veel Kadriorus presidendi ja proua Ingrid Rüütli vastuvõtul lasterikastele peredele.

Nüüd, mil Palamuse valda on tulnud järjestikku Aasta Kaalujälgija ja Aasta Ema tiitel, on tekkinud kohaliku rahva seas elav mõttevahetus teemal, missuguseid tiitleid veel valda tuua annaks.


Valla noorimad vastuvõtul

Emadepäeva eel peeti Palamusel jälle titepidu, st vallajuhid võtsid pidulikult vastu valla noorimaid kodanikke ja nende vanemaid. Kui vahepeal peeti titepidusid Nukitsamehe lasteaia saalis, siis nüüd "koliti" üritusega väärikamasse paika: renoveeritud rahvamajja. Peole oli kutsutud 15 pisipoja või -tütrega täienenud peret (paar eriti pisikest põnni jäeti sügiseseks peoks "seemneks" ka!), kohale tuli neist üheksa.

Muusikaelamuse pakkusid noortele vanematele ja küllap ka titadele Palamuse Gümnaasiumi hõbehäälsed lauluneiud Käthi Kivi ja Kärt-Katrin Kull, keda juhendab õpetaja Luule Toome. Vallavanem Urmas Astel pidas aga pika ja ilusa tervituskõne, lubades muuhulgas, et kui mõni kohal olev pere lähiajal n-ö uuele ringile peaks tulema, siis saab topeltportsu sünnitoetust, tulgu tal see topeltosa siis või omast taskust välja maksta.

Neile, kes veel ei tea: valla poolt makstav sünnitoetus on sellest aastast jälle poole tuhande krooni võrra suurem, st 2000 krooni. Sünnitoetus oli peredel, tõsi küll, juba käes. Titepeol lisandus sellele kena kingitus hõbelusika näol. Marika ja Ole Hütt, kelle perre hiljuti juba viies laps lisandus, said aga kätte 1000 krooni lisatoetust.

Nagu ikka, tegi fotograaf Lea Pihlak soovijatele kenasid perepilte ning veedeti aega kohvilauas torti-kringlit süües.


Emadepäeva kevadkontsert

10. mail peeti Palamuse rahvamajas sealsete taidlejate ja Palamuse Gümnaasiumi õpilaste ühine emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas teise klassi mõtisklusega sellest, kuidas emadepäeva pidada, aga kuna neil n-ö ei tekkinud häid ideid, kutsusid nad appi vanemad koolivennad Karmo Toome ja Rein Karu, et nemad aitaksid konteserti läbi viia.

Kontsert koosnes kolmest osast: pidulik aktus läks vahepeal üle showks ning hiljem jälle pidulikuks aktuseks. Kava seadis kokku õpetaja Sirje Kiis.

Lisaks tavapäraste laulude-luuletuste esitamisele promoti ka lavastust "Küüni täitmine", mis oli siis veel esietendumata. Tantsisid line-tantsijad ja memmede tantsurühm. Showd tegid kaks kooli "Playback'il" eduakamalt esinenud ansamblit, liba-Vanilla Ninja ja liba-IceCream.

Emadepäevakontserdi õnnestumise eest hoolitsesid Helgi Värnik, Luule Toome, Galina Jakovleva, Sirje Kiis, Asta Ilmjärv, Meeli Kägo ja Angela Kungla.

BIRGIT KASTEPÕLD


Liisi Tegelmann täitis küüni

Liisi Tegelmann on põline palamuslane, sündinud 23 aastat tagasi Tiina ja Arne Tegelmanni perre. Hetkel õpib ta Viljandi Kultuurikolledþis III kursusel huvijuht-loovtegevuse õpetajaks. Kui ta - eeldatavalt tuleval aastal - kooli lõpetab, saab ta lisaks huvijuhidiplomile ka kooliteatri juhendaja-draamapedagoogi kutse. Tegelikult astub Liisi oma vanemate jälgedes: nii tema ema kui ka isa on õppinud Viljandi Kultuurikoolis, mis on Viljandi Kultuurikolledþi "eellane".

Esmakordselt puutus Liisi teatriga kokku algklassides isa juhendamisel: tal tuli täita Rebase-Reinu rolli Heljo Männi näidendis "Hõbejänesed". Hiljem liitus ta Raivo Adlase juhitud Palamuse Amatöörteatriga. Seal oli Liisi suurimaks rolliks aianduskonsultant Sanelma osa "Ulguvas möldris". Selle lavastusega võideti 2000. aastal harrastusteatrite riigifestival ning esindati Eestit Soomes rahvusvahelisel külateatrite festivalil.

Eelmisel suvel leidsid Liisi ja Palamuse Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kiis, et koolinoortega võiks ühe lavastuse teha. Nende kindlaks sooviks oli, et sellest saaks folkloorne lavastus. Seda, miks algmaterjaliks sai valitud just Madis Kõivu näidend "Küüni täitmine", põhjendas Liisi järgmiselt:

"Seda teksti olen kolledþiõpingute käigus õppejõud Katrin Nielseniga põhjalikult analüüsinud."

Sirje tegeles tantsulise osaga ja Liisi sõnalise poolega. Lavastuse valmimisele aitasid kaasa veel paljud toredad inimesed, kelleta poleks sellise tulemuseni, nagu 17. mai õhtul näha sai, jõutud. Erilise tänu tahab Liisi öelda oma vanematele.

"Küüni täitmist" mängitakse Amme jõel spetsiaalselt selle jaoks ehitatud laval. Trupp koosneb üheksast noorest, kes on varem enamasti Raivo Adlase käe all teatrit teinud. Osalised on: Elari ja Eveli (XII kl), Karmo, Rein ja Silja (XI kl), Liis (IX kl), Kristo (VIII kl), Liis (V kl) ning Sten ja lavastaja õde Kadri. Siljal puudus varasem lavakogemus ning Liisi tunnistab, et tema kaasamine oli suur risk, kuid tänu tahtejõule ja töökusele sai Silja oma osaga väga hästi hakkama.

Proove tehti terve aasta jooksul. Liisi rakendas noortega töötades neile uusi meetodeid, mida ta kirjeldas järgmiselt:

"Me tegime proove individuaalselt iga osatäitjaga ja ka kogu trupiga. Esmalt arutasime igaühe tegelaskuju puudutavad aspektid ja suhtlusskeemid läbi. Loomulikult selgitasin ka enda visiooni lavastusest. Noored ei olnud harjunud analüüsi ning etenduse stseenideks ja piltideks lammutamisega. Nagu nad ütlesid, oli see neile liiga suur suutäis. Nii mõnigi kord, kui minu kehtestatud reeglid vastuvõetamatud tundusid, öeldi mulle, et Raivo Adlas küll nii ei tee, aga mina jäin ikka endale kindlaks. Eelkõige püüdsin noortele selgitada, et pole mõtet midagi teha, kui ise ei tea täpselt, mida teed. Võtan nende ees mütsi maha, et nad lõpuni vastu pidasid ja minu töömeetoditega leppisid, kuigi vahepeal tuli ette proovist vihaga ära jooksmist ja minu poolt osaliste koju kupatamist."

Liisit võib teatrivallas iseõppijaks pidada.

"Olen viimasel ajal palju sellealaseid raamatuid lugenud ja nii oma tõeni jõudnud. Loomulikult võisin ma selles lavastuses millegi vastu väga rängalt eksida," ei pelga Liisi tunnistada.

"Küüni täitmist" on soovijatel võimalik veel näha Theodor Lutsu filmipäevadel, mis toimuvad augusti keskel Palamusel. Mis aga "Küüni täitmises" kaasa löönud noortesse puutub, siis neile soovis ta järgmist: "Ärge kartke inimestele julgelt otsa vaadata ja oma arvamust avaldada. Selle eest maha ei lasta. Kui on, mida öelda, siis tuleb ka öelda. Kõige enam aga soovin, et te hakkaksite oma peaga mõtlema."

Pärast kolledþi lõpetamist viib Liisi tee tõenäoliselt Tallinnasse, kus elab tema elukaaslane. "Kuid mul ei oleks midagi ka kodukohta naasmise vastu," tõdes Liisi, lisades, et tema unistuseks on oma draamastuudio.

MARGE JOHANSON,

Viljandi Kultuurikolledži tudeng


Maikuu sündmustest lühidalt

• 2. mail avati Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis Saare Kalevipoja muuseumi näitus "Kalevipoja legendid". See on esimene näitus maakonna väikemuuseumide tutvustamiseks kavandatud sarjast. Et on Kreutzwaldi aasta, on loomulik, et alustati just Kalevipoja muuseumist.

Saarelaste väljapanek koosneb paarikümnest akvarellidega koloreeritud tušijoonistusest, mis illustreerivad valitud katkeid "Kalevipojast" ning mille autoriks on Saare kunstiharrastaja Terje Kõre. Publikut on kuu lõpuni üles jääval näitusel käinud rohkesti: on ju kooliekskursioonide kõrghooaeg.

• Palamuse Lions-klubi tähistas 2. mail Palamuse rahvamajas oma kolmandat aastapäeva. Peo käigus andis klubi senine president Aivar Kokk oma ametiraha üle uuele presidendile Toivo Ilvesele. Muude külaliste hulgas viibis peol Eesti Lions-piirkonna kuberner Harri Viik.

• 7. mail toimus Palamuse rahvamajas Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica Jõgeva piirkonnaorganisatsiooni üldkoosolek, millel osales ka erakonna esimees, värske peaminister Juhan Parts. Sama päeva hommikupoolikul oli Parts Tallinnas kohtunud niisama värske Soome peaministri Anneli Jäätteenmäkiga. Et Parts Soome kolleegi Palamusele kaasa ei võtnud, oli üsna lühinägelik tegu: nagu möödunudsuvine kogemus näitab, jõuavad ka Soome riigijuhid varem või hiljem, aga ükskord ikka Palamusele. Eesti omadest rääkimata.

• 15. mail avas Palamuse Kihelkonnakoolimuuseum oma suvehooaja: sellest kuupäevast alates on muuseum avatud ka nädalavahetustel. Hooaja avapäeval "testiti" kolme uut turistide jaoks leiutatud atrkatsiooni: Tootsi peenra külvamist, parvega Amme jõe peal sõitmist ja sauna akna sisselaskmist. Tootsi peenrale esmakülvi tegemise au langes Tallinna 32. Keskkooli lastele. Nagu Toots omal ajal, külvasid nemadki mõistagi kõigi aedviljade seemneid segamini. Kuna peenralt aga ka saaki saada tahetakse, siis lõpetatakse sinna külvamine peatselt ära ja keskendutakse, kui taimed tõusnud, nende harvendamisele ja rohimisele. Hiidragulkaga (tulirelva ju laste kätte anda ei tohi!) sauna aknasse lasta saab väikese tasu eest aga suvi läbi. Parvetada ka. Kuigi jõgi pole sügav, peavad parvetajad igaks juhuks päästevestid selga panema ja päästerõngaski on kaldal hakkamas.

• 17. mail peeti kihelkonnakoolimuuseumis rahvusvahelist muuseumipäeva. Külas olid maakonna väikemuuseumide esindajad, maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Heiki Sildnik ja peaspetsialist Maie Puusepp ning vallavanem Urmas Astel. Viimane täiendas muuseumi varasid värskete museaalidega, andes direktor Arne Tegelmannile üle komplekti Palamuse maanteejoksul välja jagamata jäänud medaleid.

Samal õhtul esietendus vaatamata vihmale ja jahedusele Palamuse kooliteatri lavastus "Küüni täitmine". Lavastajaks oli Liisi Tegelmann, liikumisjuhiks Sirje Kiis. Kuulu järgi ei olnud ükski osaline vaatamata suhteliselt napis riietuses ning sokkis või suisa paljajalu märjal laval või mudas paterda-misele haigeks jäänud. Loodetavasti läbisid "ellujäämiskursuse" edukalt ka pealtvaatajad.

• 18. mail peeti Änkkülas Mokko talus teist nartsissipidu. Ka selle peo osalistel tuli vihma trotsida, aga siiski valmisid möödunudaastasele karkassile uhke nartsissikuppel ja muud huvitavad lilleseaded, millest osa olid pühendatud "Kevade" tegelastele. Laulu ja viiulimänguga rõõmustas kokkutulnuid Kärt-Katrin Kull, kelle emale Merike Kullile kingiti hiljutist Aasta Emaks kuulutamist silmas pidades tohutu lillesülem. Päeva juhtisid Rahvusooperi Estonia solistid Alar Haak ja Villu Valdmaa.


In memoriam Ermil Allik

22. aprillil lahkus meie hulgast Eesti Apostli-Õigeusu Kiriku Kaarepere koguduse kauaaegne preester Ermil Allik. 26. aprillil sängitati ta Kaarepere kalmistu mulda.

Ermil Allik sündis 29. jaanuaril 1917 Kaarepere vallas Kassivere külas talupidajate August ja Armilde Alliku teise lapsena. Ühtekokku oli Allikute peres kaks poega ja kaks tütart. Alghariduse sai Ermil Kaarepere kuueklassilises algkoolis, keskhariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Pärast kolme semestrit õpinguid Tartu Ülikooli veterinaariateaduskonnas siirdus ta aastaks Eesti sõjaväkke sundaega teenima. Varsti saabusid aga segased ajad ja algas Teine maailmasõda. Kuna vanem vend Viktor oli sundmobiliseeritud Nõukogude Armeesse ja Venemaale viidud, katkestas Ermil õpingud üikoolis ning asus maale vanemate juurde elama. Samal ajal hakkas ta valmistuma õigeusu preestri kutseeksamiteks. 1941. aasta detsembris pühitsetigi ta Tartus preestriks. Veidi enne seda oli ta laulatatud Kaarepere kirikus Tartu neiu Lydiaga, kellega asuti nüüd elama Arukülla kiriku vahetus läheduses asuvasse preestrimajja. Tänu preestirametile jäi Ermil ka edasistest mobilisatsioonidest puutumata.

Ermil ja Lydia Alliku perre sündis kolm last: pojad Georg ja Paul ning tütar Tiina. Tütar Tiina lõpetas Tartu Muusikakooli ja töötab siiani Tallinna Issanda Muutmise peakiriku koorijuhina, vanem poeg Georg on Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud ning noorem, Paul vabakutseline maalikunstnik. Laste koolitamine polnud preestriperel lihtne: kuna kogudus oli väike ja preestrile palka maksta ei saanud, pidid nii Ermil kui Lydia endale elatist mujalt teenima. Ermil töötas Kaarepere koolis kütjana, Lydia kooli majandusjuhatajana ning tegi vabal ajal veel õmblustööd.

Ermilile pakuti elu jooksul ka suuremaid kogudusi: küll Võrus, küll Tartus, küll Tallinnas, aga tema ei raatsinud ikka kodusest Kaareperest lahkuda. Ermil Allikust rääkides ei saa mainimata jätta tema imeilusat lauluhäält. Ilus hääl oli ka tema abikaasa Lydial. Käisin kodus Arukülas viibides tihti just sellepärast kirikus, et nende duetti kuulata.

Kuigi mu enda tervis ei lubanud Ermil Alliku matustel viibida, olen kuulnud, et matuselised olid seda talitust nimetanud sajandi matuseks ning Ermil Allikut sajandi meheks.

IDA VAIKMÄE,

Ermil Alliku täditütar


Teede hooldusest ja hoiust

Jälle on kevadiste põllutööde aeg. Paraku suhtuvad põlluharijad nende tööde käigus väga hoolimatult meile ühiseks kasutamiseks mõeldud teedesse. Teeäärsed põllud küntakse nii üles, et teepeenart praktiliselt ei jäägi, kuigi nõue on, et vähemasti meeter maad teekaitsetsoonist peab jääma üles harimata.

Teeäärset põldu kündes tuleks jälgida seda, et küntaks põllu, mitte tee poole. Nii välditakse olukorda, kus põldudevaheline tee jääb madalamaks kui põllud. Kui tee on põldudest madalam, ei voola vihmavesi tee pealt ära ning talvel muutub tee juba esimeste tuiskudega läbitamatuks.

Veel on põlluharijatel halb komme kündes ja kartulivagusid ajades traktor tee peal ringi pöörata. Nii satub tee peale rohkesti mulda, mis näiteks kruusakattega tee puhul justkui söövitab teekattesse augud. Paraku keeratakse traktoreid ringi juba ka suurtel maanteedel, tallates nii teepeenra auklikuks.

Seaduse järgi peab iga kartulipõllu otsas olema nn teenindusmaa, st spetsiaalselt traktori ringi pööramiseks jäetud ruum. Kui seda pole jäetud ning pidevalt teele välja sõidetakse, võib seda lugeda tahtlikuks tee rikkumiseks. Probleemiks on ka see, et kultiveerimise lõpetamisel veetakse mulda täis orasheinajuured osaliselt teedele. See muudab teekatte ebatasaseks ja vihma korral saab teest suisa porimeri. Sama juhtub sõnniku- ja virtsaveo ning sügiseste põllutööde ajal.

Ka metsa väljavedajad ei taha aru saada, et nened poolt lõhutud teed jäävad hulgaks ajaks raskesti läbitavateks. Metsast sõidetakse puukoormaga enamasti tee peale välja ja hakatakse seal puid virna ladustama, kuigi seda saaks väga vabalt teha ka tee peale sõitmata. Tavaliselt lubavad puuvedajad, et küll nad hiljem teevad teed korda, aga paraku peavad külalapsed igal ajal kooli ja täiskasvanud tööle pääsema.

Selle kohta, mida teekaitsevööndis teha tohib ja mida mitte, olgu siinkohal ära toodud mõned väljavõtted Teeseadusest.

"Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel - rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahatrahv kuni 30 000 krooni."

"Mootorsõiduki omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega mootorsõidukiga liigelda lubamise eest, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel - rahatrahv kuni 300 trahviühikut." (Juriidilise isiku puhul 50 000 krooni.)

"Teehoiutööde ja teehoiuväliste tööde tegemise, töövahendite, ehitus- ja metsamaterjali paigutamise, hoone, rajatise ehitamise, istandiku või muu objekti paigutamise, maavara kaevandamise ning metsa lageraie või muu keskkonda ümber kujundava töö tegemise eest teel ja teekaitsevööndis tee omaniku loata - karistus kuni 200 trahviühikut." (Juriidilise isiku puhul kuni 50 000 krooni.)

"Maaomaniku või valdaja poolt teekaitsevööndi või sellel asuva rajatise korrashoiunõuete täitmata jätmise eest või teekaitsevööndi kahjustamise või risustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut." (Juriidilise isiku puhul 30 000 krooni.)

"Teerajatise või raudteeületuskoha kahjustamise või risustamise või liiklust ohustava või nähtavust piirava takistuse, puu, põõsa või istandiku kõrvaldamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut." (Juriidilise isiku puhul kuni 20 000 krooni.)

Selgituseks: üks trahviühik on praegu 60 krooni.

ENN KIVI,

Palamuse Vallavara juhataja


Mida teha karuputkega juunis?

Sosnovski karuputk on kaheaastane taim. Elutsükli esimesel aastal moodustub lopsakas lehekodarik, teisel aastal kuni 3 m kõrgune jäme vaoline vars. Pärast seemnete valmimist lõpeb konkreetse taime eluiga. Seega kestab taime elutsükkel, kuni tal on võimalus moodustada õisik. Seemned säilitavad idanevuse väga pikka aega. Nad on kerged ning levivad tuule abil kauge maa taha.

Mida ohtliku taime leviku tõkestamiseks ette võtta juunis?

Hilise kevade ja suhteliselt madalate temperatuuride tõttu on sosnovski karuputke taimed praegu vähe arenenud. Seetõttu võib juunikuu algul edukalt tõrjuda teise aasta taimi juurte väljakaevamisega labidalehe sügavuselt. Juured põletada. Töö teostamisel vältida kokkupuudet taimega ning taimemahla sattumist kehale. Praeguseks on ka esimese aasta taimed tärganud. Neid võib samuti hävitada välja kaevamisega. Esimese aasta taimede juured on võimalik kogu ulatuses kätte saada. See töö on edukas taime suhteliselt väikese leviala korral (kuni 200 taime).

Juuni keskpaiku võib alustada taimede niitmisega. Niitmine ei anna häid tulemusi, kuna taime elutsükkel ei lõpe enne õisikute moodustamist. Kirjanduse andmetel on võimalik niitmisega karuputk hävitada kuni 8 aasta jooksul. Ometi tasub käidavates kohtades neid siiski niita, et ennetada inimeste juhuslikku kokkupuudet taimedega.

Niitmisel tuleb vältida mahla sattumist niitja kehale, mistõttu on kasulik tööd teha veekindla riietusega. Eriti ettevaatlik tuleb olla vikati luiskamisel, kuna sealt võib mahl kergesti sattuda käevarrele. Hiljem tuleb vältida niidul paljajalu liikumist.

Niidetud lehed ja varred võib jätta kohapeale kõdunema. See vähendab esimese aasta taimede arengujõudu ning ädala teket.

ENE ILVES

Saare Mõisa Arendajate Selts


Heakorrapäev

2. mail toimunud valla heakorrapäevast võtsid osa Kaarepere Põhikooli ning Palamuse Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad, kokku 200 inimest. Koolitundidesse jäid ainult need, kellel olid ees eksamid või tasemetööd.

Kaarepere kool koristas Aravete-Tartu maantee äärt Palamuse valla piirides ning koolimaja ümbrust, Palamuse õpilased korrastasid kõigi Palamuselt väljuvate teede ääri, Luua-Pikkjärve teed ning Lutsu sünnikohta, rahvamaja ümbrust ja surnuaeda. Kokku koguti 4 tonni prahti. Esmalt toodi see valla sõidukitega Palamusele, kust vallavanema poolt tellitud RagnSellsi prügiauto selle hiljem Torma prügilasse viis.

"Heakorrapäev läks korda," leidis Palamuse Vallavara juhataja Enn Kivi ning lisas: "Kõik aktsioonis osalenud lapsed said pudeli limonaadi ning kindad. Koolilõuna magustoiduks oli jäätis".

Õhtul toimus disko, mille maksis kinni Palamuse vallavalitsus ning kus plaate keerutas DJ Imre Tõekalju. Pärast pidu viisid bussid lapsed koju.

Palamuse Vallavara juhataja Enn Kivi kutsub valla elanikke üles tooma ohtlikke jäätmeid nende kogumispunkti Palamuse päästekomando juurde. Samas tuletab ta meelde, et Palamusel, Luual ja Kaareperes asuvad konteinerid, kuhu saab viia klaastaarat, plastik- ja plekkpurke.

BIRGIT KASTEPÕLD


Vallavalitsuses

Vallavalitsuse 24. aprilli istungil:

1) otsustati maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus ja tingimused;

2) otsustati õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine;

3) otsustati vaba metsamaa erastamine;

4) otsustati õigustatud subjektidele tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpule viimiseks antud tähtaja pikendamine;

5) määrati teenindusmaa;

6) otsustati vaba põllumajandusmaa erastamine;

7) määrati toimetulekutoetusi;

8) määrati sotsiaaltoetused valla eelarvest;

9) määrati hooldajad;

10) otsustati hoolekodusse paigutamine;

11) kinnitati Luua Algkooli hoolekogu koosseis;

12) anti kauplemisluba;

13) vaadati läbi laekunud taotlused ja avaldused.

Vallavalitsuse 5. mai istungil:

1) kohtuti Palamuse koguduse esindusega;

2) määrati represseerimise käigus maha jäänud hoonete maksumus ja kompensatsioon;

3) otsustati Palamuse Vallavalitsuse vaba põllu ja metsamaa erastamise korralduste muutmine;

4) tunnustati majutusettevõte;

5) kehtestati Kaarepere Põhikooli vaba ametikoha täitmise kord;

6) määrati töökeskkonnaspetsialist;

7) vaadati läbi laekunud taotlused ja avaldused.


Ohtlikud jäätmed kokku!

Palamuse Vallavalitsus korraldab koostöös ASiga Epler & Lorenz 14. juunil k.a. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISAKTSIOONI.

Selle käigus kogutakse kokku vanad telerid, raadiod, akud, patareid, autorehvid, päevavalguslambid, õlid ja filtrid, värvijäätmed, elavhõbe ning aegunud ravimid, taimekaitsevahendid ja olmekeemia.

OHTLIKKE JÄÄTMEID VÕETAKSE VASTU:

10.00-10.30 Mullavere bussipeatuses;

10.40-11.10 Visusti mõisa juures;

11.15-11.45 Pikkjärve kaupluse juures;

11.50-12.50 Kaarepere kaupluse juures;

13.00-14.00 Palamusel majandusühistu poe juures;

14.10-14.40 Varbevere töökoja juures;

14.50-15.20 Kudina tankla juures;

15.30-16.30 Luua kaupluse juures.


Tähelepanu!

Kuulutame välja Palamuse valla sümboolika ideekonkursi ja valla voldiku kavandikonkursi. Auhinnafond 3000 krooni.

Ideed ja tööd tuua 20. juuniks 2003 vallasekretäri kätte. Samas ka info varasema sümboolika kohta.


SAPARDi toel saab kaevu või tee

Eelmise aasta põuane suvi jättis paljud kaevud kuivaks. Uue kaevu rajamine on aga suhteliselt kulukas ettevõtmine. Siin tuleb ettevõtjatele appi SAPARDi programm, mis toetab investeeringuid infrastruktuuri - näiteks uue kaevu rajamist või eratee korda tegemist.

SAPARDi toetus on investeeringutoetus, millest 75% tuleb Euroopa Liidu ja 25% Eesti eelarvest. SAPARDi infrastruktuuri investeeringutoetuse ehk meetme 4 taotluste vastuvõtt algab 2. juunil ja kestab 26. septembrini. Infrastruktuuri investeeringutoetuse osas on tänavu tehtud mitmeid muudatusi. Kui siiani sai seda toetust investeeringuteks küladesse, siis nüüdsest saavad toetust ka need ettevõtjad (füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing), kelle planeeritav investeering (näiteks kaev) tuleb alevikku või alevisse.

Infrastruktuuri investeeringutoetusega toetatakse:

1) elektrivõrguga liitumistasu maksmist ja elektriseadmete ostmist;

2) erateede ehitamist ja rekonstrueerimist (kaasa arvatud sillad ja truubid);

3) veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamist või rekonstrueerimist (ka ühiskanalisatsiooniga ühinemist) ning reovete puhastusseadmete ostmist ja/või ehitamist (siit saab toetust ka salv- ja puurkaevude ehitamiseks);

4) telekommunikatsioonisüsteemide ehitamist ja rekonstrueerimist (sealhulgas telefoni- ja andmesidevõrku ühendamist ning vastavate liitumistasude maksmist).

SAPARDi toetust võib saada kuni 50% investeeringu maksumusest (käibemaksuta). Tänavuseks muudatuseks on see, et elektrivarustusvõrkude, juurdepääsuteede ja telekommunikatsiooniinvesteeringute korral, mis ei võimalda olulist tulu saada ja mille puhul on investeeringuobjekt vajalik ka teistele maapiirkonnas asuvatele isikutele, võib toetust saada kõrgendatud määra ulatuses ehk kuni 75% investeeringuobjekti maksumusest. Käibemaks kogu investeeringult tuleb tasuda toetuse saajal endal.

Ettevõtja võib lasta SAPARDi taotluse ja äriplaani koostada vastava koolituse läbinud nõustajal ja toetusena pool taotluse koostamiseks makstud summast tagasi saada. Maksimaalne toetus ühe ettevõtja kohta on kuni 782 330 krooni aastas.

SAPARD toetab ka põllumajandustootmise (meede 1) ja maapiirkonnas alternatiivse majandustegevuse arendamise (meede 3) investeeringuid. Toetuste kohta saab rohkem infot Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ehk PRIA piirkondlikest büroodest (Jõgeva büroo asub Ravila 10, tel 62 811) või internetileheküljelt www.pria.ee

HELI RAAMETS,

PRIA pressinõunik


Palamuse Turismiinfokeskus võtab tööle 1/2 kohaga KLIENDITEENINDAJA juuli- ja augustikuuks.

Töö nädalavahetustel, vajalik inglise keele oskus.

CV saata: Palamuse Turismiinfokeskus, 49202 Palamuse.

Info tel 077 68 520, e-post: palamuse@visitestonia.com


Kes soovib lammutada?

Palamuse vallavalitsus pakub võimalust

lammutada Palamuse apteegi kuur.

Töötasuks on kuuri materjal. Info tel 62 440. Urmas Astel


Viljar Vallimäe neljandat korda Eesti meister

26. aprillil toimunud Eesti murdmaajooku meistrivõistlustel oli noormeeste A-klassi 2000 m jooksus võidukas Viljar Vallimäe. Finišis edestas Palamuse Gümnaasiumis õppiv Viljar oma lähimat konkurenti enam kui 50 meetriga. Ester Laumetsa käe all treenivale noormehele oli see juba neljas Eesti meistrikuld.

Hea võistluse tegi ka teine Luua spordipoiss. Eeri Vahtra saavutas poiste B-klassi 2000 m distantsil neljanda koha, kusjuures pronksmedalist jäi puudu vaid sekund. Loodetavasti tekitas napp medalist ilmajäämine vaid treeninguindu, et suvistel meistrivõistlustel ihaldatud auhinnaraha kaela saada.


Ülekaalukas võit kevadkrossilt

Nagu viimastel aastatel juba traditsiooniks, võitis maakonna noorte murdmaajooksu meistrivõistlused (toimusid 2. mail Siimustis) jälle omavalitsustest Palamuse vald ja keskkoolide osas Palamuse Gümnaasium. Kui vahel on võit Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ees tulnud napilt, paari punktiga, siis nüüd oli selge vahe sees. Kuuldavasti on mõni Põltsamaa spordijuht juba üsna närviline, et kuidas nii, Põltsamaal on spordikool oma palgaliste treeneritega ja Ühisgümnaasiumis tuhat last ning mingile väikesele Palamusele, kus spordipedagoog Ester Laumets nö põlve otsas kergejõustikuharrastust edendab, ei saa enam kuidagi vastu.

Maakonna meistriks tulid palamuslastest Eno Vahtra (CP 1000m), Kirsi Elissson (BT 600m), Merit Sillaste (BT 1600m), Timmo Ordjas (BP 1000m), Eeri Vahtra (BP 2000m), Viljar Vallimäe (AP 3000m) ja Mariliis Võsu (AT 600m).

Hõbemedali said kaela Kerli Lille (DT 600m), Rauno Laumets (CP 1000m), Eveli Aruväli (BT 1600m), Triin Koolmeister (AT 1600m) ja Ahti Vahtra (PJ 3000m). Kolmandaks ponnistasid end Ago Vahtra (CP 1000m), Kermo Rudissaar (BP 2000m) ja Siim Kütt (PJ 1000m).


10 Olümpiastarti maakondlikku sarja juhib Palamuse Gümnaasium

TV 10 Olümpiastarti Jõgevamaa võistlussarja kevadistel etappidel võitis tütarlaste vanemas rühma Kirsi Elisson kaugushüppe (tulemus 4.61), 600m jooksu (1.49,0), 60m tõkkejooksu (10,3) ja kettaheite (20.83). Teise koha sai Kirsi 60m jooksus (8,3) ja palliviskes (42.65), kolmas koht tuli kuulitõukes (8.25). Ka üksikalade kokkuvõttes oli Kirsi ülekaalukas võitja.

Tüdrukute nooremas rühmas võitis kokkuvõttes Liis Paavel, kes kevadistel etappidel tuli neli korda teiseks (60m ja 600m jooksus, 60m tõkkejooksus ning palliviskes).

Poiste vanemas rühmas tuli kokkuvõttes teiseks Kermo Rudissaar, kelle saagiks kevadistelt etappidelt jäi üks alavõit (pallivise), üks teine koht (60m tõkkejooks) ja üks kolmas koht (1000m). Poiste vanemas rühmas saavutas üldkokkuvõttes kolmanda koha Kaur Järs.

Poiste nooremas rühmas oli üldkokkuvõttes kolmas Enno Eller, kes võistlussarja kevadistel etappidel sai kaks kolmandat kohta, 60m tõkkejooksus ja kettaheites.

Koolidest juhib enne 6. ja 7. juunil toimuvat mitmevõistlust ülekaalukalt Palamuse Gümnaasium. TV 10 Olümpiastarti maakondlik mitmevõistlus korraldatakse tänavu Laiusel (1. päev) ja Luual (2. päev).

HENDRIK LINDEPUU


Ajalooline leid Kudina lähistelt

Palamuse muuseum on ühe omapärase leiu võrra rikkamaks saanud. 22. aprilli varahommikul toimetati muuseumisse üsna salapärasel viisil suur mälestuskivi, mis leiti Kudina lähistelt kivihunnikust. Kivil on aastaarv 1880 ning avatud raamatu, viiuli ning tindipoti kujutised. Uurimise käigus selgus, et tegemist on 1880. aastal valminud Kõduküla koolimaja seinast pärit kiviga. Kivi valmistajaks oli 1869. aastal Kõduküla koolmeistrina tööle asunud Mart Kohl (Kool). Kõduküla külakool tegutses aastail 1765-1921. Maja on kahjuks hävinud. Põneva kiviga saab tutvuda muuseumi õuel alates maikuust.

Täname leidjat!

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum


Tsirkus tuli Palamusele

Aprillikuu viimasel reedel käis Palamusel liliputtide tsirkus Kiievist. Etendus oli väga huvitav ning väikesed lapsed olid selle lõppedes veidike kurvad, sest neile meeldis kõik väga. Publiku ette astus kaks imetoredat ja vahvat klouni, kes suutsid panna inimesed naerma. Esinesid ka þonglöör, mustkunstnik, võimleja, papagoi, puudel ja madu, lisaks ka paar last saalist.

Kõiki hämmastas esinejate eesti keel. Nad olid küll ära õppinud vaid kindlad fraasid, kuid samas oli nende hääldus ehk paremgi kui venelastel, kes märksa kauem meie maal on viibinud.

Pärast esinemist oli kõigil soovijail võimalik ennast koos klounidega pildistada lasta ja esinejailt autogramme saada.

BIRGIT KASTEPÕLD


Ülevaade nelja kuu kuritegevusest maakonnas

Tänavuse aasta nelja esimese kuuga registreeriti maakonnas 270 kuritegu. Võrdluseks, et 2000. aastal oli sama ajaga toime pandud 319 kuritegu, 2001. a 361 ja mullu 282 kuritegu. Niisiis oli tänavu läinud aasta sama ajaga võrreldes 12 kuritegu ehk 4,3% vähem. Nelja esimese kuuga avastati 175 kuritegu, millest 33,71% oli toime pandud alkoholijoobes isiku poolt.

Ajakirjandusest, raadiost ja televisioonist on viimastel aegadel ikka lugeda, kuulda või vaadata olnud, et kuritegevus riigis aina kasvab. Esialgu ei ole siiski mingeid märke sellest, et see peaks juhtuma lähiajal ka Jõgevamaal. Viimased kaks aastat on kuritegevuse struktuur ja dünaamika maakonnas olnud suhteliselt stabiilne, augustist 2001 aga ilmutanud jätkuvat langustendentsi.

Möödunud aasta septembrist jõustunud Karistusseadustik on siiski mõneti ebastabiilseks muutnud varguste dünaamika. Nimelt määratleb seadus, et isik, kes paneb toime nn pisivarguse (varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu), mis seisneb näiteks pudeli õlle, konservikarbi jne varguses, ning kes on juba varem kriminaalkorras karistaud varguse või väärteomenetluse kaudu nn pisivarguse eest, on viimase pisivargusega sooritanud kriminaalkorras karistatava varguse. Tänavu on selliselt kvalifitseeritud juba 26 pisivargust kriminaalsüütegudeks. Nii ongi tänavu sooritatud 170 vargust möödunudaastase 157 vastu. Kui nimetatud 26 juhtumit maha arvata, oleks vargusi tänavu olnud vähem kui möödunud aastal ehk 144. Probleemi üle võib muidugi arutleda, aga seaduseandja tahe on ülim ja vaevalt, et varguste arv meil vähenema hakkab.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


ÜRITUSED vallas

PALAMUSEL

28. mail kell 18 Kuremaad tutvustav õhtu rahvamajas Esinevad Kuremaa taidlejad (sissepääs tasuta).

29. mail kell 20 Kaarina (Soome) noortekoori kontsert kirikus (pääse 15 EEK)

5. juunil kell 10 tervisepäev rahvamajas. Kohal Tartu Maarjamõisa haigla arstid.

1. juunil segarahvatantsurühm "Tootsid-Teeled" osaleb Põltsamaal tantsupeol.

7. juunil segarahvatantsurühm "Tootsid-Teeled" osaleb Peipsiäärsete maakondade laulupeol Põltsamaal.

15. juunil kell 20 Pärnu teatri Endla etendus "Vedelvorst" laululaval (pääse 60 ja 30 EEK).

21.-22. juunini Palamuse valla delegatsioon ja rahvatantsijad viibivad Lätimaal Liepa vallas.
23. juunil kell 10 armulauaga jumalateenistus kirikus;

kell 12 surnuaiapüha kalmistul.

23. juunil kell 16 rammumeeste võistlus Tõnisson 2003 pargis.


Palamuse maanteejooksu võitsid Sven Viks ja Mirjam Heinmann

11. mail peetud Palamuse XXXII maanteejooksu 13,5 kilomeetrisel põhidistantsil oli 15 osalenud mehe seast kiireim põltsamaalane Sven Viks. 44.40ga lõpetanud Viksile järgnesid tamsalulased Meelis Veilberg (45.28) ja Ulvar Pavlov (46.08). Parima Palamuse valla sportlasena oli luualane Ahti Vahtra 11.

Naised võistlesid 4 km distantsil. Esikoht läks tartlannale Mirjam Heinmannile (23.30), teiseks jäi tema kaaslinlane Ülle Põldoja (27.48). Rohkem naisi paraku võistlemas polnud.

Nagu ikka, toimusid peale põhijooksu ka noorte- ja lastejooks. Noortejooksul (13-18-aastastele) osales 14 võistlejat ning nemadki läbisid 4 km. Lastejooks, millel osales 23 võistlejat, toimus Palamuse Gümnaasiumi staadionil ning eri vanuserühmad läbisid erineva arvu staadioniringe. Noorte- ja lastejooksu võitjad:

P 16-18: Viljar Vallimäe (15.59); T 16-18: Triin Koolmeister (22.46); P 13-15: Eeri Vahtra (16.58); T 13-15: Merit Sillaste (21.20); P 11-12: Eno Vahtra; T 11-12: Jane Aruväli; P 9-10: Hugo Manguse; T 9-10: Elsa Valdmaa; T 7-8: Eliisa Valdmaa; P -6: Keven Kask; T -6: Karin Makkar.

Autasud andis võitjatele üle vallavanem Urmas Astel. Kohtunikena olid ametis Ain ja Elle Vahtra, Urmas Paju ja Ester Laumets. Maanteejooksu korraldaja, Palamuse Spordiklubi tänab abilisi ja võistluse toetajaid, Eestii Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgruppi ja Palamuse Vallavalitsust!


1. juunil toimub Palamusel lastekaitsepäevale

pühendatud SUUR PEREPÄEV kogu valla rahvale.

11-11.45 perejumalateenistus Palamuse kirikus;

12-13.30 lastepidu ""Nukid" maha ja kooli!" Palamuse Rahvamajas;

14 päästeteenistuse ja politsei demonstratsioon

esinemised Palamuse Raamatukogu parklas.


Laupäeval, 24. mail algusega kell 9

toimub Palamuse Gümnaasiumi staadionil

JALGPALLITURNIIR.

Võistkonna suurus 10 mängijat (7 väljakul, 3 varus).

Osavõtumaks 10 krooni mängijalt. Info tel 052 58 509.


Palamuse rahvas!

Palamuse laululava ja pingid on taas remonditud, puhastatud

ja värvitud. Hoidkem siis üheskoos paika, mis mõeldud kunstielamuste saamiseks meile kõigile!


Tulge kokku!

Luua Algkool ootab kõiki Ehavere ja Luua Algkooli

endisi ja praegusi õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid ja sõpru 

6. juunil kell 17 Luua klubisse

KOOLI 70. SÜNNIPÄEVA KONTSERDILE.

Kohtumiseni!


Raamatu- ja internetihuvilised!

Palamuse raamatukogu ja internetipunkt on suvel

(1. juunist 1. septembrini) avatud

esmaspäevast reedeni

kella 9-13 ja 16.30-19.30.

Laupäeviti ja pühapäeviti on

raamatukogu ja internetipunkt suletud.


Too tungraud tagasi!

Möödasõitja, kes sa kaks kuud tagasi valla Scania bussi pealt tungraua laenasid, ole hea, too see tagasi!

Tel 051 41 898. Toomas Puusepp


Tulge tervisepäevale!

Neljapäeval, 5. juunil algusega kell 10.30 toimub Palamuse rahvamaja ruumides valla tervisepäev, millele on oodatud ka need, kellel haigekassa liikmekaarti pole. Vastuvõtt toimub n-ö elavast järjekorrast.

Tervisepäevale tulevad:

südamearstid

silmaarstid koos prillipoe esindajatega.

Sügisel kooli minevaid lasteaialapsi teenindavad

silmaarstid kella 10.30-11.00.

Reedel, 6. juunil võtab lastearst

(lastekirurg) lapsi vastu:

Kaarepere lastepäevakodu ruumides kella 9.30-11.00;

Palamuse lastepäevakodu majas alates kella 11.30.

Töö paremaks korraldamiseks palume huvilistel end tervisepäevale registreerida hiljemalt 30. maiks telefonil 62 446.


ÕNNITLEME HÄLLILAPSI,

kes on sündinud juunis

96. sünnipäeval

NATALIE REINBERG 13.06.

91. sünnipäeval

IDA VÄÄT 01.06.

90. sünnipäeval

AMALIE TEDER 13.06.

88. sünnipäeval

ANDREI KIURU 17.06.

MARIA PUSSA 23.06.

87. sünnipäeval

ELLA NELJAK 02.06.

84. sünnipäeval

PAUL LUMP 25.06.

83. sünnipäeval

MARIA MÕTTUS 21.06.

82. sünnipäeval

LINDA LAANEMETS 07.06.

81. sünnipäeval

EMMELIINA POLL 16.06.

65. sünnipäeval

ENN MÕTTUS 23.06.

55. sünnipäeval

ASTA PIHLAK 10.06.

50. sünnipäeval

AINO SILD 26.06.

MATI TROSS 27.06.

ANNE REILJAN 29.06.

45. sünnipäeval

ANDRES BRUUS 09.06.

AIVAR TAMMIKU 13.06.

KALMER LAINEMÄE 14.06.

HARRY PARVE 15.06.

URMAS PAJU 24.06.

40. sünnipäeval

AIVAR VILJAMAA 08.06.

MEELIS PAAVEL 17.06.

ANDRES ARUVÄLI 26.06.

ÜLLE VALGEMÄE 29.06.

35. sünnipäeval

KALLE KIIS 15.06

URMAS KROLL 18.06.

ARVI KASUK 20.06.

30. sünnipäeval

OLE HÜTT 04.06.

KOIDU ÕUN 06.06.

URMAS LIIVAK 08.06.

GUIDO VAHTRA 10.06.

TÕNU PAJU 28.06.

25. sünnipäeval

TAAVI MASSO 18.06.

MAIU SALMISTU 18.06.

HELDUR RAUDSEPP 27.06.

AGO TAMM 27.06.

20. sünnipäeval

ANTI KALDOJA 16.06.


MÄLESTAME

AINO ZIMMERMANN, Süvalepa küla 27.02.1936-17.04.2003

ERMIL ALLIK, Kaarepere küla 29.01.1917-22.04.2003


SÜNDISID PISIPÕNNID!

MARK PRITS 31.03.2003

KAROLINA MÜÜR 08.04.2003

MARGOT LAAN 21.04.2003

MARGUS LAAN 21.04.2003

LISBETH KAJAK 23.04.2003

KAROLA ILMJÄRV 03.05.2003

Õnnitleme vanemaid!